Uitmote

Istume siin Zenjaga ja jouame jareldusele, et: ilus oled peale vaaadates, kuid karune oled olemuselt, me armas Eesti... kuid me teeme Su paremaks.

Pole midagi ilusamat sumedast augustiohtu peegelsiledast mereveest, kaldal olevast lokkest ja seal peal kupsetatud varskest lestast. Naiteks Haapsalu kandis.
Ilus ja armas oled, me tilluke Eesti, oma sinetava ootaeva, tappitahtede ja oobikulauluga.
Motlesime veel, et Eesti on risteede ja ristumiste maa. Igas mottes.
Ja maailma ilusaim sona on minu arvates- oo.
Ja eestlasi voiks tunda nende too jargi, sest me ju rygame paevast paeva ise ka tihti tedmata, mille nimel ja mille eest. kuid me rygame millegi endast suurema nimel. Me koik teenime midagi suuremat, kui me ise oleme. Valmistegemise vajadus vist. Voi taiusliku onne saavutamise vajadus. Eestlane ei anna alla.

Vot sellised tunded tekivad kaugel olles kodust.